e- 49 54 53 50 45 41

 Kui rääkida kasutatavusest, mõeldakse enamasti veebilehtedele või rakendustele, kus eesmärk on teha kasutaja elu võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Kuid tööstusautomaatika maailmas kehtivad sageli hoopis teistsugused reeglid. Seal ei ole peamine eesmärk mugavus, vaid ohutus, täpsus ja kontroll, ning see muudab ka kasutatavuse tähendust. Tööstuslikes süsteemides, mida juhitakse näiteks programmloogikakontrolleritega ehk  Programmable Logic Controller (PLC), ei pruugi kasutajaliides olla ilus ega intuitiivne tavakasutaja mõistes. Tegemist võib olla halli taustaga ekraanidega, kus on palju numbreid, lüliteid ja skeeme, mis esmapilgul tunduvad segased. Kuid tegelikult on selline disain teadlik valik. Üks põhjus on see, et kasutajad ei ole siin “tavakasutajad”, vaid väljaõppinud operaatorid. Nende jaoks ei ole oluline, et süsteem oleks kiiresti õpitav, vaid et see oleks täpne ja üheselt mõistetav. Näiteks ei kasutata sageli abstraktseid ikoone, vaid konkreetseid tehnilisi tähiseid....

 Tänapäeva tarkvaramaailm on väga mitmekesine ning ei piirdu enam ainult suurte ettevõtete loodud tasuliste programmidega. Üha enam leidub projekte, mis toimivad teistsugustel põhimõtetel ja pakuvad alternatiivi traditsioonilistele lahendustele. Üks selline näide on  Blender  – avatud lähtekoodiga 3D-graafika loomise tarkvara, mida kasutatakse nii hobikorras kui ka professionaalsel tasemel. Blender on huvitav eelkõige seetõttu, et see ühendab endas toimiva arendusmudeli ja jätkusuutliku ärimudeli, kuigi programm ise on kasutajale tasuta.   1990. aastal Hollandi animatsioonistuudio sisemiseks töövahendiks loodi Blenderit. Mingil hetkel sattus projekt aga rahalistesse raskustesse ning tekkis oht, et tarkvara arendus lõpetatakse täielikult. Selle asemel otsustati koguda raha, et vabastada Blenderi lähtekood ning muuta see kõigile kättesaadavaks. Sellest sai pöördepunkt, mille järel hakkas Blender arenema avatud tarkvarana. Tänapäeval juhib projekti  Blender Fo...

Eben Mogleni 1999. aastal kirjutatud artikkel " Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright"  on tekst, mis tundub ka praegu julge ja provokatiivne. Samas arvan, et oma ilmumise ajal see oli šokeeritav. 1999. aasta internet ei olnud tänapäevasega sugugi samasugune. Sotsiaalmeediat ei eksisteerinud tänapäevases mõttes, nutitelefonid polnud haruldased ning digitaalse sisu jagamine oli alles kasvav nähtus. Sellises kontekstis väitis Eben Moglen, et internet ja vaba tarkvara muudavad põhjalikult viisi, kuidas inimesed töötavad ja teadmisi jagavad. Mitmed tema mõtted tundusid tol ajal  ebatavalised, kuid just seetõttu on neid huvitav täna uuesti ülevaadata ja hinnata. Kõige silmatorkavam väide artiklis on kindlasti mõte, et autoriõigus sureb välja. Mogleni arvates põhines traditsiooniline autoriõiguse süsteem füüsiliste koopiate kontrollimisel, raamatuid, plaate ja filme tuli toota ning levitada materiaalsel kujul. Digitaalne maailm muutis selle loogika täieliku...

 IT juhtimisest rääkides mõeldakse sageli, et kuskil on juht, kes teeb otsuseid, seab eesmärgid ja kontrollib nende täitmist. Selline arusaam tuleb suuresti traditsioonilisest organisatsioonikultuurist, kus hierarhia ja rollijaotus on selgelt paigas. Kuid IT-valdkond on oma olemuselt liikuvam ja kohati ka segasem ning seetõttu ei pruugi klassikaline juhtimismudel alati toimida. Mõnes olukorras ei ole isegi selge, kas “juhti” sellisel kujul üldse vaja on. Selle teema uurimiseks otsustasin vaadelda kahte väga erinevat IT-maailma tegelast:  Werner Vogels  ja  Linus Torvalds . Mõlemad on loonud ja juhtinud süsteeme, mille mõju ulatub üle maailma, kuid nende lähenemine juhtimisele on väga erinev. Werner Vogels  esindab juhtimist, mis on peidetud süsteemide sisse. Tema roll  Amazon  CTO-na ei tähenda ainult tehniliste otsuste tegemist, vaid eelkõige sellise keskkonna kujundamist, kus inimesed saavad efektiivselt töötada ilma pideva kontrollita. Tema tuntud p...

  Kaasaegne IT-tööjõuturg on mõneti paradoksaalne, ühest küljest kaob vaikselt formaalse hariduse tähtsus,  teisest küljest ei jõua ilma selleta kuigi kaugele. Mulle isiklikult tundub, et küsimus „mis on olulisem — diplom, sertifikaat või kogemus“ ei ole üldse päris õigesti püstitatud. Need ei ole vastastikku välistavad asjad, vaid pigem erinevad tööriistad, mis toimivad eri etappides. Kui rääkida klassikalisest ülikoolidiplomist, siis selle peamine väärtus ei seisne niivõrd konkreetsetes teadmistes, mida sa omandad, vaid selles, kuidas see muudab mõtlemist. Ülikool õpetab keerulisi asju mõistma, infot otsima ja loogilisi seoseid looma ehk tegelikult õpetab ta iseseisvalt õppima ja oma oskusi laiendama. Näiteks algoritmide või arvutiarhitektuuri õppimine ei pruugi igapäevatöös otseselt vajalik olla, kuid see loob vundamendi, mille abil on hiljem lihtsam uusi tehnoloogiaid omandada. Selles mõttes on diplom pikaajaline investeering. See on eriti kasulik juhul, kui inimene ei ole...

Tarkvaralitsentsidest rääkides võib esmalt tunduda, et tegemist on vaid juriidilise formaalsusega. Kui aga teemasse süveneda, selgub, et litsents mõjutab palju enamat kui ainult kasutaja õigusi – see määrab ka projekti tuleviku. Kui ettevõte valib kommertslitsentsi, GNU GPL-i või BSD vahel, otsustab ta tegelikult, kas projektist saab suletud toode, avatud koostööprojekt või vabalt kasutatav tehnoloogiline alus teistele. Kommertslitsents on sageli kõige lihtsamini mõistetav, eriti kui projekti nähakse tulevase ärina. Sellise litsentsi puhul jääb programm täielikult autori kontrolli alla. Lähtekood on suletud, kasutaja ei saa toodet vabalt muuta, kopeerida ega levitada ning kõik tähtsad otsused teeb omanik. Selline mudel töötab hästi siis, kui programm on valmis toode klientidele, mitte koostööplatvorm. Samas on sellel ka puudusi. Suletud kood muudab kasutaja täielikult sõltuvaks autorist. Omanduslik mudel võib tehnilises ringkonnas tekitada vähem usaldust, sest kasutajad ei saa kontroll...

Tarkvara patenteerimise küsimus vajab tänapäeval erilist  tähelepanu. Digitaalmajanduse areng on viinud olukorrani, kus tarkvaratooted on muutunud lahutamatuks osaks peaaegu kõigist tööstusharudestes majandusest  tervisehoiuni. Seepärast muutub ka õiguskaitse küsimus üsna aktuaalseks .Üks peamisi probleeme on selgete ja universaalsete kriteeriumide puudus, mille alusel saaks eristada lahendust kui patenteeritavat leiutist.  Paljud juristid käsitlevad tarkvara patenteerimist erinevalt, mis tekitab õiguskindluse puudujääke ning raskendab ettevõtete rahvusvahelist tegutsemist. Tarkvara eripäraks on selle pidev uuendatavus ning see, et innovatsioon seisneb sageli olemasolevate komponentide kombineerimises. Antud olukorras peaks Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) võtma juhtiva rolli rahvusvaheliste standardite kujundamisel. [1] On vaja luua paindlikumad ja tehnoloogianeutraalsed juhised, mis arvestaksid tarkvaraarenduse mutuust  ning aitaksid võrdlustada er...