e- 49 54 53 50 45 41

Tarkvaralitsentsidest rääkides võib esmalt tunduda, et tegemist on vaid juriidilise formaalsusega. Kui aga teemasse süveneda, selgub, et litsents mõjutab palju enamat kui ainult kasutaja õigusi – see määrab ka projekti tuleviku. Kui ettevõte valib kommertslitsentsi, GNU GPL-i või BSD vahel, otsustab ta tegelikult, kas projektist saab suletud toode, avatud koostööprojekt või vabalt kasutatav tehnoloogiline alus teistele. Kommertslitsents on sageli kõige lihtsamini mõistetav, eriti kui projekti nähakse tulevase ärina. Sellise litsentsi puhul jääb programm täielikult autori kontrolli alla. Lähtekood on suletud, kasutaja ei saa toodet vabalt muuta, kopeerida ega levitada ning kõik tähtsad otsused teeb omanik. Selline mudel töötab hästi siis, kui programm on valmis toode klientidele, mitte koostööplatvorm. Samas on sellel ka puudusi. Suletud kood muudab kasutaja täielikult sõltuvaks autorist. Omanduslik mudel võib tehnilises ringkonnas tekitada vähem usaldust, sest kasutajad ei saa kontroll...

Tarkvara patenteerimise küsimus vajab tänapäeval erilist  tähelepanu. Digitaalmajanduse areng on viinud olukorrani, kus tarkvaratooted on muutunud lahutamatuks osaks peaaegu kõigist tööstusharudestes majandusest  tervisehoiuni. Seepärast muutub ka õiguskaitse küsimus üsna aktuaalseks .Üks peamisi probleeme on selgete ja universaalsete kriteeriumide puudus, mille alusel saaks eristada lahendust kui patenteeritavat leiutist.  Paljud juristid käsitlevad tarkvara patenteerimist erinevalt, mis tekitab õiguskindluse puudujääke ning raskendab ettevõtete rahvusvahelist tegutsemist. Tarkvara eripäraks on selle pidev uuendatavus ning see, et innovatsioon seisneb sageli olemasolevate komponentide kombineerimises. Antud olukorras peaks Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) võtma juhtiva rolli rahvusvaheliste standardite kujundamisel. [1] On vaja luua paindlikumad ja tehnoloogianeutraalsed juhised, mis arvestaksid tarkvaraarenduse mutuust  ning aitaksid võrdlustada er...

  Virginia Shea  kirjeldas oma netiketi reeglites põhimõtteid, mis aitavad inimestel internetis viisakalt ja vastutustundlikult suhelda. Need reeglid loodi 1990. aastatel, kui internet alles arened ja kasutajaid oli palju vähem kui tänapäeval. Aja jooksul on tehnoloogia kiiresti arenenud ning internetist on saanud igapäevane osa inimeste elust. [1] Austa teiste privaatsust – tänapäeval isegi olulisem kui varem Üks netiketi reegel, mis on minu arvates sama tähtis kui 1990. aastatel või isegi tähtsam, on põhimõte  “Austa teiste privaatsust.”  Kui internet alles levima hakkas, tähendas see reegel peamiselt seda, et ei loetaks teiste inimeste e-kirju ega jagataks nende isiklikku infot ilma loata. Tänapäeval on privaatsuse teema aga palju laiem ja keerulisem. Praegu jagavad inimesed internetis väga palju infot enda ja teiste kohta. Sotsiaalmeedias avaldatakse fotosid, videoid, asukohti ning isiklikke arvamusi. Sageli ei mõelda sellele, et kellegi teise pildi või info jaga...

Tänapäeval internet, mobiilirakendused ja veebiteenused on oluliselt lihtsustanud suhtlemist, tööd ja juurdepääsu erinevatele teenustele. See on eriti märgatav riikides, kus on kõrge digitaliseerituse tase, näiteks Eesti. Siin on laialdaselt arenenud elektroonilised valitsuse teenused ja digitaalne  identifitseerimine Digitaalse keskkonna areng tekitab muretemist privaatsuse ja isikuandmete kaitse üle.  Isikuandmed on igasugune teave, mida saab kasutada isiku tuvastamiseks. Need on peamiselt nimi, aadress, telefoninumber, e-post, isikukood ja andmed kasutaja käitumise kohta veebis.  Erinevad organisatsioonid pidevalt koguvad, säilitavad ja töötlevad neid andmeid. See peamiselt toimub ärilistel eesmärkidel, näiteks reklaami analüüsimiseks, aga ka valitsuse teenuste osutamise süsteemides.  Eestit peetakse kõrge internetivabaduse tasemega riigiks.  Rahvusvahelise uurimisfirma Freedom House'i andmetel on internet Eesti hinnatud "vabaks", saades "Vabadus võrgus 2025"...