Nädal 11: Blenderi arendus- ja ärimudelid tänapäevases tarkvaramaailmas

 Tänapäeva tarkvaramaailm on väga mitmekesine ning ei piirdu enam ainult suurte ettevõtete loodud tasuliste programmidega. Üha enam leidub projekte, mis toimivad teistsugustel põhimõtetel ja pakuvad alternatiivi traditsioonilistele lahendustele. Üks selline näide on Blender – avatud lähtekoodiga 3D-graafika loomise tarkvara, mida kasutatakse nii hobikorras kui ka professionaalsel tasemel. Blender on huvitav eelkõige seetõttu, et see ühendab endas toimiva arendusmudeli ja jätkusuutliku ärimudeli, kuigi programm ise on kasutajale tasuta. 

 1990. aastal Hollandi animatsioonistuudio sisemiseks töövahendiks loodi Blenderit. Mingil hetkel sattus projekt aga rahalistesse raskustesse ning tekkis oht, et tarkvara arendus lõpetatakse täielikult. Selle asemel otsustati koguda raha, et vabastada Blenderi lähtekood ning muuta see kõigile kättesaadavaks. Sellest sai pöördepunkt, mille järel hakkas Blender arenema avatud tarkvarana. Tänapäeval juhib projekti Blender Foundation ning selle ümber on tekkinud suur rahvusvaheline kogukond. [1]

Blenderi arendusmudelit saab kõige paremini kirjeldada agiilse ja iteratiivse lähenemisena. See tähendab, et tarkvara ei arendata ühe suure projektina, vaid seda täiustatakse pidevalt väiksemate sammude kaupa. Uusi versioone avaldatakse regulaarselt ning iga versioon sisaldab nii uusi funktsioone kui ka parandusi varasematele vigadele. Selline lähenemine on tänapäeval laialt levinud, sest see võimaldab arendajatel kiiresti reageerida muutuvatele vajadustele ja probleemidele. Oluline roll Blenderi arenduses on kogukonnal. Erinevalt klassikalistest ettevõttesisestest projektidest ei ole kasutajad siin ainult lõpptarbijad, vaid aktiivsed osalejad. Nad testivad uusi versioone, annavad tagasisidet, pakuvad ideid ning mõnel juhul panustavad ka otseselt koodi arendamisse. See muudab arendusprotsessi paindlikuks ja dünaamiliseks, sest otsused ei tule ainult juhtkonnalt, vaid arvestavad reaalse kasutajakogemusega.

Heaks näiteks iteratiivsest arendusest on Blenderi suuremad versiooniuuendused, näiteks 2.80 väljalase, mis tõi kaasa olulised muudatused kasutajaliideses ja töövoos. Sellised muudatused ei teki korraga, vaid kujunevad pikema aja jooksul läbi testimise ja tagasiside. See näitab hästi, kuidas iteratiivne mudel võimaldab teha suuri muutusi kontrollitud ja järkjärgulisel viisil. Agiilse ja iteratiivse arendusmudeli peamised eelised Blenderi puhul on kiirus ja paindlikkus. Uued funktsioonid jõuavad kasutajateni suhteliselt kiiresti ning vigade parandamine ei jää pikaks ajaks venima. Samuti võimaldab see mudel paremini kohaneda tehnoloogia arenguga. Samas kaasnevad sellega ka teatud väljakutsed. Suure kogukonna juhtimine ei ole lihtne ning erinevate huvigruppide ootused võivad olla vastuolulised. 

Blenderi ärimudel erineb oluliselt traditsioonilisest tarkvara müügist. Kuna programm on tasuta, ei teeni arendajad otseselt raha selle müügist. Selle asemel põhineb Blenderi rahastus mitmel erineval allikal. Üks peamisi neist on annetused ja toetused. Projekti rahastavad nii üksikisikud kui ka suuremad ettevõtted, kes kasutavad Blenderit oma tööprotsessides. Selline mudel tähendab, et need, kes tarkvarast kõige rohkem kasu saavad, panustavad ka selle arengusse.n Lisaks annetustele teenitakse tulu ka koolituste ja õppematerjalide kaudu. Kuigi Blender on tasuta, ei ole selle kasutamine alati lihtne, eriti algajatele. Seetõttu on tekkinud terve ökosüsteem kursustest, õpetustest ja raamatutest, mille eest ollakse valmis maksma. Samuti tegutsevad Blenderi ümber erinevad teenusepakkujad, kes pakuvad näiteks konsultatsiooni, pluginaid või spetsiaalseid lahendusi.

Minu arvates on Blenderi edu taga tasakaal avatud lähtekoodi ja professionaalse arenduse vahel. Kui projekt oleks täielikult kogukonna juhitud ilma selge juhtimiseta, võiks areng olla ebaühtlane. Kui see oleks aga täielikult kommertslik, kaoks osa selle avatusest ja kasutajate usaldusest. Blender suudab need kaks poolt ühendada, pakkudes samal ajal kvaliteetset tarkvara ja säilitades avatud arendusprotsessi. Blender on hea näide sellest, kuidas tänapäeva tarkvaraprojektid võivad toimida väljaspool traditsioonilisi mudeleid. Selle arendusmudel on agiilne ja iteratiivne, mis võimaldab pidevat täiustamist ja kasutajate kaasamist. Ärimudel põhineb aga annetustel, teenustel ja kogukonnal, mitte tarkvara müügil. Selline kombinatsioon on osutunud edukaks ning näitab, et tarkvara arendamine ja rahastamine võivad toimuda väga erinevatel viisidel.

Kasutatud allikad: 

[1] Blender Foundation. History. Saadaval:  https://www.blender.org/about/history/