Nädal 12: kasutatavus tööstusautomaatikas

 Kui rääkida kasutatavusest, mõeldakse enamasti veebilehtedele või rakendustele, kus eesmärk on teha kasutaja elu võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Kuid tööstusautomaatika maailmas kehtivad sageli hoopis teistsugused reeglid. Seal ei ole peamine eesmärk mugavus, vaid ohutus, täpsus ja kontroll, ning see muudab ka kasutatavuse tähendust.

Tööstuslikes süsteemides, mida juhitakse näiteks programmloogikakontrolleritega ehk Programmable Logic Controller(PLC), ei pruugi kasutajaliides olla ilus ega intuitiivne tavakasutaja mõistes. Tegemist võib olla halli taustaga ekraanidega, kus on palju numbreid, lüliteid ja skeeme, mis esmapilgul tunduvad segased. Kuid tegelikult on selline disain teadlik valik. Üks põhjus on see, et kasutajad ei ole siin “tavakasutajad”, vaid väljaõppinud operaatorid. Nende jaoks ei ole oluline, et süsteem oleks kiiresti õpitav, vaid et see oleks täpne ja üheselt mõistetav. Näiteks ei kasutata sageli abstraktseid ikoone, vaid konkreetseid tehnilisi tähiseid. Kui kuskil kuvatakse rõhu väärtus või temperatuuri muutus, peab see olema täpne ja kohene  mitte “ilusalt esitatud”. Kuna minu bakalaureuse töö oli seotud keemilise protsessi simuleerimise ja modelleerimisega siis kasutajaliidele  loomisel olen ise ka arvestanud ka kõikide nende aspektidega. Ka süsteemi taust pidi olema sellist värvi, mis vähem väsitaks operaatori silmi.

Pilt mingu bakalaureuse tööst, kus ekraanile kuvatakse erinevate mõõteseadmete väärtusi, ning saab juhtide ventiile jne.

Teine oluline aspekt on vigade vältimine. Kui veebipoes vale nupu vajutamine tähendab lihtsalt vale toote ostmist, siis automaatikas võib see tähendada seadme riket või isegi ohtu inimese elule. Seetõttu on paljud tegevused mitmeetapilised, enne kui masin käivitub, peab operaator kinnitama oma otsuse, mõnikord isegi mitme erineva nupu või süsteemi kaudu. See võib tunduda aeglane ja ebamugav, kuid tegelikult on see osa heast kasutatavusest selles kontekstis. Heaks näiteks on hädaseiskamise nupp. See on tavaliselt suur, punane ja kergesti ligipääsetav. Seevastu masina käivitamine võib olla keerulisem protsess. See on teadlik disainivalik süsteem on optimeeritud selleks, et ohtlik olukord oleks lihtne peatada, mitte selleks, et masinat võimalikult kiiresti käivitada. Lisaks mängib suurt rolli ka keskkond, kus neid süsteeme kasutatakse. Tööstusettevõttes võib olla müra, halb valgustus, tolm või vibratsioon. Seetõttu peab kasutajaliides arvestama füüsilise ergonoomikaga nupud peavad olema piisavalt suured, ekraanid loetavad ka kehvades tingimustes ning info esitatud nii, et seda oleks võimalik kiiresti tajuda. See tähendab, et disain ei saa olla peen või minimalistlik, vaid pigem robustne ja selge.Huvitav aspekt on ka see, et kasutatavus ei piirdu ainult sellega, mida operaator näeb. Suur osa süsteemi kasutatavusest peitub selles, kuidas see käitub ootamatutes olukordades. Näiteks kui tekib rike, peab süsteem andma selge ja arusaadava veateate. Kui teade on liiga tehniline või ebaselge, võib operaator teha vale otsuse. Seega peab süsteem suutma suhelda inimesega ka kriitilistes olukordades.

Veel üks oluline kiht on kaugjuhtimine ja automatiseeritud otsustamine. Tänapäeval on paljud süsteemid ühendatud võrkudesse ning neid saab jälgida või juhtida ka distantsilt. Siin tekib uus probleem kuidas esitada suurt hulka andmeid nii, et inimene ei kaotaks ülevaadet? Kui süsteem kuvab liiga palju infot, võib oluline detail jääda märkamata. Kui aga infot on liiga vähe, ei pruugi operaator saada piisavat pilti olukorrast.Seetõttu kasutatakse sageli visualiseerimissüsteeme, mis näitavad protsesse graafiliselt  näiteks torustikke, voogusid või masina seisundeid. Kuid ka siin tuleb olla ettevaatlik liiga keeruline skeem võib olla sama halb kui liiga lihtsustatud vaade. Hea kasutatavus tähendab tasakaalu.