Nädal 5: Netiketi baas-reeglid tänapäeva internetis

 Virginia Shea kirjeldas oma netiketi reeglites põhimõtteid, mis aitavad inimestel internetis viisakalt ja vastutustundlikult suhelda. Need reeglid loodi 1990. aastatel, kui internet alles arened ja kasutajaid oli palju vähem kui tänapäeval. Aja jooksul on tehnoloogia kiiresti arenenud ning internetist on saanud igapäevane osa inimeste elust. [1]

Austa teiste privaatsust – tänapäeval isegi olulisem kui varem

Üks netiketi reegel, mis on minu arvates sama tähtis kui 1990. aastatel või isegi tähtsam, on põhimõte “Austa teiste privaatsust.” Kui internet alles levima hakkas, tähendas see reegel peamiselt seda, et ei loetaks teiste inimeste e-kirju ega jagataks nende isiklikku infot ilma loata. Tänapäeval on privaatsuse teema aga palju laiem ja keerulisem. Praegu jagavad inimesed internetis väga palju infot enda ja teiste kohta. Sotsiaalmeedias avaldatakse fotosid, videoid, asukohti ning isiklikke arvamusi. Sageli ei mõelda sellele, et kellegi teise pildi või info jagamine võib rikkuda tema privaatsust. Näiteks võib tunduda süütu postitada sõbra foto või vestluse ekraanipilt, kuid kui seda tehakse ilma tema nõusolekuta, võib see olla ebaviisakas või isegi kahjulik. Näiteks hiljuti toimunud Bali saarel mehe püük, kelle asukoha leiti tänu ta naise blogile. Lisaks on tänapäeval väga oluline ka isikuandmete kaitse. Internetis liigub palju tundlikku infot – näiteks telefoninumbrid, aadressid. Kui sellist infot jagatakse hoolimatult, võib see põhjustada probleeme, nagu  küberkiusamine. Samuti võib internetis avaldatud info jääda sinna väga pikaks ajaks ning seda on hiljem raske eemaldada. Seetõttu on teiste inimeste privaatsuse austamine muutunud isegi olulisemaks kui varem. Kui iga internetikasutaja mõtleks enne postitamist sellele, kas ta rikub kellegi teise privaatsust, oleks internet palju meeldivam keskkond. 

Austa teiste inimeste aega ja internetiühendust – reegel, mille tähtsus on vähenenud

Teine netiketi reegel ütleb, et tuleb austada teiste inimeste aega ja internetiühendust. 1990. aastatel oli see väga oluline, sest internet oli aeglane ja kallis. Paljud inimesed kasutasid sisseühendust, mis tähendas, et ühenduse kiirus oli väike ja internetti ei saanud kasutada samal ajal telefoniga. Suurte failide saatmine või pikkade sõnumite edastamine võis teisi kasutajaid tõsiselt häirida, sest see võttis palju aega ja koormas võrku. Tänapäeval on olukord aga täiesti teistsugune. Enamik inimesi kasutab kiiret internetti ning suurte failide saatmine, videote vaatamine või pilveteenuste kasutamine on muutunud igapäevaseks. Internetiühendus on enamasti stabiilne ja piisavalt kiire, et mahuka info edastamine ei põhjusta enam samu probleeme nagu varem. Seetõttu võib öelda, et selle mõte algne tähendus on suuresti oma tähtsuse kaotanud. Interneti kasutamine ei ole enam nii piiratud ning tehnoloogia võimaldab kiiresti jagada ka väga suuri andmemahtusid. Samas ei ole selle reegli mõte täielikult kadunud. Tänapäeval võib seda tõlgendada pigem teisel viisil. Näiteks võivad inimesed raisata teiste aega, saates palju tarbetuid sõnumeid, reklaame või spämmkirju. Antud juhul ma ei arvestaks suure hulga kirju mis on seotud tööga või õppimisega, vaid pigem rõhutaks e-maili listide väärkasutamist ja spämmimist. Samuti võib häirida pidev teavituste voog erinevatest rakendustest. Seega ei puuduta see reegel enam niivõrd interneti tehnilisi piiranguid, vaid pigem inimeste aega ja tähelepanu.

[1] https://www.mccc.edu/~virtcoll/Netiquette.pdf